Täna täitub Eesti Heliloojate Liidul 100. aastat asutamisest. Eesti Heliloojate Liit (EHL) on Eesti professionaalseid heliloojaid ja muusikateadlasi ühendav loomeliit, mille tegevuse eesmärk on eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu ja leviku soodustamine, loominguvabaduse kaitsmine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine.
Eesti Heliloojate Liit võtab juubeliaasta avaliku tähistamise fookusesse 2025. aasta kevadhooajal, mil nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad teemafookus keskendub Eesti muusikaajalugu kujundanud heliloojatele ning ilmub Eesti Heliloojate Liidu juubelitrükis, mille tekstide autorid on muusikateadlased Kerri Kotta, Kristina Kõrver, Äli-Ann Klooren.
Eesti heliloojate ja muusikateadlaste 100-aastane ajalugu peegeldab üsna otseselt Eesti riigi keerulist saatust. Üks läbivaid jooni selles on olnud ääretult muutlike ja kohati heitlike oludega kohanemine ning kõigest hoolimata maailmale avatuks jäämine ja kunstilise või teadusliku tipptaseme hoidmine.
Aga selle taseme püsimine ei ole iseenesestmõistetav. On oluline, et säiliks professionaalse heliloomingu ja muusikateaduse järjepidev ja jätkusuutlik toetus, mis tagaks kõrgtasemelise loometöö ka tulevikus.
“Eesti professionaalsel heliloomingul on suur rahvusvaheline renomee ja samas kindlasti veelgi suurem potensiaal, mida tõestab viimaste aastate meie heliloojate esiettekannete jätkuvalt kõrge tase ja kunstiline ambitsioon nii Eestis kui väljaspool. Eesti heliloomingu ja muusikateadlaste professionaalne areng saab toimuda aga ainult siis, kui toetame professionaalse kultuuri säilimist. Töötame Heliloojate Liidus selle nimel, et heliloomingu toetus oleks meie eriala jaoks jätkusuutlik. Oleme selleks suutnud kaasata häid partnereid erasektorist, aga on äärmiselt oluline, et ka riiklik toetus tagaks meie tipptegijate tegevuse jätkumise ning samas innustaks ka andekaid noori heliloomealale tulema ja jääma,” kommenteeris juhatuse esimees, helilooja Märt-Matis Lill.
Eesti Heliloojate Liit on üks vanimaid eesti loomeliite, mille eesmärgiks on professionaalsete heliloojate ja muusikateadlaste huvide eest seismine, eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu soodustamine, loominguvabaduse kaitsmine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine.
Eesti Heliloojate Liidu esimehed on olnud Eugen Kapp, Boris Kõrver, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Olav Ehala. Hetkel kuulub Eesti Heliloojate Liitu 126 liiget.
Eesti Heliloojate Liidu eelkäija, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. aastal. Peale Eesti liitumist NSV Liiduga püüti uute oludega kohanduda ja tegevust jätkata, muutudes Kutseliste Helikunstnike Ühinguks. 1940. lõpus toimus siiski Seltsi likvideerimine. Peale seda asutati aga Eesti NSV Heliloojate Liit, mis 1989. aastal nimetati ümber Eesti Heliloojate Liiduks.