Põhikiri

Mittetulundusühingu Eesti Heliloojate Liit põhikiri

Redaktsioon kinnitatud üldkoosolekul 02.06.2022

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu (edaspidi ühing) nimi on Eesti Heliloojate Liit, lühendatuna EHL.

1.2. Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. Ühingu loomeala on muusika.

1.3. Ühingu eesmärgiks on professionaalsete heliloojate ja muusikateadlaste elulis-majanduslike ja õiguslike huvide eest seismine, eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu soodustamine, loominguvabaduse kaitsmine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine ning loometegevuse toetamine.

1.4. Oma eesmärgi saavutamiseks jätkab ühing 1924.aastal asutatud Eesti Akadeemilise Helikunsti Seltsi eesmärkide ja traditsioonide elluviimist ja edasiarendamist, sealhulgas

1.4.1. osaleb oma tegevuse eesmärgiga seonduvate heliloomingualaste ja muusikateadusega tegelevate organisatsioonide, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide töös;

1.4.2. viib läbi oma eesmärgile vastavat organisatoorset, heliloomingulist ja muusikateaduslikku tegevust;

1.4.3. korraldab või aitab korraldada rahvusvahelisi ja üle-eestilisi muusikateaduslikke ja muusikaüritusi.;

1.4.4. peab oma liikmeks olevate loovisikute registrit ja vabakutselise loometoetuse saajate registrit;

1.4.5. maksab ühingule riigieelarvest eraldatud toetusest välja loometoetusi oma liikmeks olevatele vabakutselistele loovisikutele ning sellist loometoetust vajavate isikute puudumisel kasutab toetust loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendõppeks antavateks stipendiumideks;

1.4.6. kogub andmeid oma liikmete loodud teoste kohta ja registreerib neid.

1.5. Ühingu rahalised vahendid koosnevad liikmemaksudest, annetustest, riiklikest toetustest ja muudest sissetulekutest, mis ei ole vastuolus ühingu eesmärgiga. 

1.6. Ühing on asutatud määramata ajaks

II Liikmed

2.1. Ühingu liikmeks võib olla muusikalise, eelistatud kompositsiooni- või muusikateaduse alase kõrgharidusega Eesti helilooja või muusikateadlane, kes tunnistab ühingu põhikirja ning on nõus kandma sellest tulenevad kohustused.

 

III Liikmeks vastuvõtmine, liikme väljaastumine ja väljaarvamine

3.1. Ühingu liikmeks astuda sooviv isik esitab juhatusele

3.1.1. kirjaliku avalduse, milles võetakse ka kohustus tunnistada ja kinni pidada ühingu põhikirjast;

3.1.2. ühingu kahe liikme soovituse.

3.2. Liikmeks astumise avaldus vaadatakse läbi juhatuse istungil. Juhatusel on õigus kutsuda avaldaja oma istungile.

3.3. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsusel lihthäälteenamusega. Kui juhatuse otsuse tegemisel jagunevad poolt ja vastu hääled võrdselt, on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

3.4. Isik loetakse ühingu liikmeks pärast juhatuse otsuse tegemist ning liikmemaksu tasumist.

3.5. Liige arvatakse ühingust välja juhatuse otsusel liikme sellekohase avalduse põhjal.

3.6. Liige, kes on eksinud põhikirja vastu, sealhulgas jätnud mõjuva põhjuseta tasumata kahe aasta jooksul liikmemaksu, arvatakse ühingust välja. Ühingust väljaarvamine juhatuse initsiatiivil otsustatakse üldkogu istungil, kuhu kutsutakse ka väljaarvatav liige. Viimase mõjuva põhjuseta mitteilmumisel võib üldkogu vastu võtta tagaseljaotsuse.

Ühingust väljaarvamise tingimused, korra ja tähtaja otsustab üldkogu.

3.7. Liikmelisuse lõppemisel liikmemakse ei tagastata. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.

3.8. Eesti muusikakultuuri eest erilisi teeneid omav mistahes riigi kodanik võib olla üldkogu poolt valitud ühingu auliikmeks.

IV Liikme õigused ja kohustused

4.1. Ühingu liikmel on õigus:

4.1.1. osaleda ühingu üldkogul ning omada seal hääleõigust;

4.1.2. olla valitud ühingu juhatusse;

4.1.3. saada ühingu kaudu vabakutselise loovisiku loometoetust;

4.1.4. taotleda ühingult stipendiumi oma loometegevuseks ning sellega seotud täiendõppeks;

4.1.5. saada informatsiooni ühingu tegevuse kohta ning kasutada ühingu teenuseid;

4.1.6. teha ettepanekuid ühingu tegevuse korraldamiseks;

4.1.7. esitada pretensioone ühingu tegevuse kohta, mis kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele üldkogul, tingimusel, et pretensioon on esitatud mitte hiljem kui kolm nädalat enne üldkogu kokku tulemist;

4.1.8. lahkuda ühingust;

4.1.9. ühingust väljaarvamise korral esitada uus taotlus ühingu liikmeks astumiseks.

4.2. Liige on kohustatud:

4.2.1. täitma käesoleva põhikirja nõudeid ning üldkogu otsuseid;

4.2.2. tasuma ja liikmemaksu üldkogu poolt määratud suuruses ja tähtajal.

Esimese aasta liikmemaks tuleb tasuda hiljemalt ühe kuu jooksul pärast üldkogu poolt uue liikme vastuvõtmise kinnitamist;

4.2.3. registreerima ühingus kõik oma ühingu loomealal loodud teosed, mis on avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud).

4.3. Ühingu auliikmel on üldkogul nõuandev hääleõigus.

V Juhtimine

 

5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on üldkogu.

Üldkogusse kuuluvad kõik ühingu liikmed.

Üldkogu on üldkoosolekuks mittetulundusühingu seaduse §18 mõttes.

5.2. Üldkogu tööd juhatab juhatuse esimees või tema asetäitja.

5.3. Üldkogu kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas, või kui seda nõuab seadus või kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Ühingu liikmete põhjendatud nõudel kutsutakse üldkogu kokku ühe kuu jooksul arvates kirjaliku nõude esitamisest juhatusele.

Üldkogu toimumise kuupäev ja päevakord tuleb teatada liikmetele kirjalikult hiljemalt kaks nädalat enne üldkogu toimumist.

5.4. Üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle 1/5 ühingu liikmetest. Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalenutest. Igal liikmel on üks hääl.

Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek.

Otsused liikmete väljaarvamise ning ühingu põhikirja muutmise kohta võetakse vastu, kui nende poolt hääletab üle 2/3 üldkogul osalevatest liikmetest.

Otsus ühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise kohta loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 liikmete üldarvust.

5.5. Kui liige ei saa mõjuval põhjusel üldkogust osa võtta, võib ta volitada ennast esindama ühingu teise liikme. Volitus peab olema vormistatud kirjalikult ning esitatud juhatuse esimehele enne üldkogu avamist.

5.6. Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata mittetulundusühingute seaduses sätestatud viisil.

5.7. Ühingu liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

5.8. Üldkogul on õigus otsustada kõiki ühingu tegevust puudutavaid küsimusi. Üldkogu ainupädevusse kuulub:

5.8.1. ühingu eesmärgi ja põhikirja muutmine;

5.8.2. liikmete väljaarvamise otsustamine (v.a. väljaarvamine liikme avalduse alusel või surma korral);

5.8.3. juhatuse liikmete arvu määramine, lähtudes minimaalsest liikmete arvust 7; juhatuse liikmete maksimaalne arv ei või ületada 1/10 ühingu liikmete üldarvust;

5.8.4. liikmemaksu suuruse ning tasumise korra otsustamine;

5.8.5. juhatuse esitatud järgmise tegevusaasta eelarve ja töösuundade kinnitamine;

5.8.6. majandusaasta aruande kinnitamine;

5.8.7. ühingu tegevuse käigus tekkinud vaidluste läbivaatamine, mille kohta on esitatud avaldus vähemalt üks kuu enne üldkogu korralist istungit. Avaldus vaadatakse läbi avaldaja juuresolekul;

5.8.8. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

5.8.9. revisjoni või audiitorkontrolli määramine;

5.8.10. vähemalt ¼ ühingu liikmete poolt algatatud valitud isikute usaldushääletuse läbiviimine.

5.9. Üldkogu otsuseid viib ellu, ühingut esindab ja juhib ning ühingu tegevust korraldab neljaks aastaks valitav juhatus, kes:

5.9.1. võtab vajaduse korral tööle tegevdirektori ning määrab tema pädevuse, kinnitab juhatuse esimehe poolt väljatöötatud ametijuhendi, palgaliste töötajate palgafondi ja hüvitiste suurused lähtudes üldkogu poolt kinnitatud eelarvest;

5.9.2. koostab majandusaasta aruande, järgmise aasta tegevuskava ja eelarve;

5.9.3. võtab vastu otsused uute liikmete vastuvõtmiseks või liikmete ühingust väljaastumiseks;

5.9.4. vaatab läbi küsimused liikmete väljaarvamise kohta ning esitab need otsustamiseks üldkogule;

5.9.5. käsutab vastavalt ühingu põhikirjale, üldkogu suunistele, kinnitatud eelarvele ja juhatuse otsustele ühingu vara;

5.9.6. lahendab küsimusi, mis ei nõua põhikirja või kehtivate seaduste alusel üldkogu kokkukutsumist;

5.9.7. jälgib ühingu liikmete õiguste kaitset;

5.9.8. teeb ettepanekuid auhindade ja stipendiumide andmise küsimustes EV Kultuuriministeeriumile, Eesti Kultuurkapitalile, riiklike preemiate komisjonile jne;

5.9.9. valib ühingu esindajad osalemaks Kultuurkapitali sihtkapitali ja teiste samalaadsete institutsioonide töös;

5.9.10. kehtestab ühingu liikmete poolt ühingu loomealal loodud teostest teatamise ja nende teoste ühingu poolt registreerimise korra.

5.10. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes. Juhatuse liikmete õigust esindada ühingut võib piirata üldkogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

5.11. Juhatus võib ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ning pantida vaid üldkogu otsusel ja selles ettenähtud tingimustel.

5.12. Juhatuse koosolekuid kutsub kokku juhatuse esimees. Koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral on määravaks juhatuse esimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

5.13. Juhul, kui juhatuse liige langeb esindajate hulgast välja, jätkab juhatus tööd väiksemas koosseisus kuni järgmise üldkoguni, kus valitakse juhatuse volituste kehtimise tähtaja lõpuni uus juhatuse liige.

Kui juhatuse koosseisu jääb vähem kui pool juhatuse liikmetest, kutsub juhatuse esimees kokku üldkogu, kus valitakse uus juhatus järgmiseks tähtajaks.

5.14. Juhatus korraldab ühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

5.15. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus seaduses ettenähtud korras raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkogule hiljemalt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui üldkogu otsusega on määratud revisjon või audiitorkontroll, lisab juhatus aruannetele revisjonikomisjoni (revidendi) arvamuse või audiitori järelotsuse.

VI Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine

 

6.1. Ühingu liikmeks oleval vabakutselisel loovisikul on õigus saada ühingu kaudu vabakutselise loovisiku loometoetust (edaspidi loometoetus) ning stipendiumi loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeks.

 

6.2. Ühing maksab loometoetust ning stipendiumi loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeks ühingule kui loomeliidule riigi poolt eraldatud toetusest.

6.3. Loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes vastab Loovisikute ja loomeliitude seaduses toodud nõuetele.

6.4. Loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovisik kirjaliku taotluse ühingu juhatusele, milline täidab ühtlasi loometoetuse määramise komisjoni ülesandeid. Ühingu juhatus kaasab loometoetuste määramise juurde Kultuuriministeeriumi esindaja.

6.5. Ühingu juhatus lähtub loometoetuse määramise otsustamisel ja loometoetuse maksmisel Loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatust.

6.6. Ühing peab arvestust loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle.

6.7. Ühingul on õigus maksta oma liikmeks olevatele loovisikutele stipendiume ja muid hüvitisi.

6.8. Ühingule kui loomeliidule riigi poolt eraldatud toetust võib ühing kasutada loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendõppeks antavateks stipendiumideks lähtudes Loovisikute ja loomeliitude seaduses sätestatust

6.9. Stipendiumide ja muude hüvitiste määramise komisjoni ülesandeid täidab ühingu juhatus.

6.10. Ühingu juhatus kinnitab:

6.10.1.  korra, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mille liidu liige on liidu loomealal loonud või esitanud ja nende registreerimise korra;

6.10.2. Loometoetuste ja stipendiumide eraldamise komisjoni töökorra;

6.10.3. loometoetust saavate isikute ja loometoetuse üle arvestuse pidamise korra;

6.10.4. liidu liikmeks olevale loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise alused ja korra.

VII Lõpetamine, ühinemine ja jagunemine

7.1. Ühingu lõpetamine, ühinemine või jagunemine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud alustel ja korras ning vastavuses ühingu põhikirjaga.

7.2. Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimismenetlus, milles likvideerijaks on üldkogu poolt ühingu lõpetamise otsustamisel valitud likvideerimiskomisjon.

7.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist alles jäänud vara antakse üldkogu otsusel üle samalaadse eesmärgiga organisatsioonile, milline on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.