
Maailma sisukaim Eesti uuele muusikale keskenduv suursündmus Eesti Muusika Päevad (EMP) toimub tänavu 25. aprillist kuni 4. maini. Festivali korraldab Eesti Heliloojate Liit, mis tähistab ühtlasi oma sajandat tegutsemisaastat. Festivali teemaks on juubelist inspireeritult “Sada/100”, kunstilisteks juhtideks Helena Tulve ja Timo Steiner. Tartu programmi kureerib Märt-Matis Lill.
Festivali laiendusena tuuakse 10. mail Viimsi Artiumis lavale Liisa Hõbepappeli uhiuus ooper. Lisaks arvukatele kontsertidele on plaanis ka vabamas õhkkonnas sündmused ning arutelud ja mõtisklused, mida aitab kureerida Eesti Nüüdismuusika Keskus (ECCM).
EMPi eriline tähelepanu kuulub kodumaise muusika hetkeseisu ja tulevikutegijate tutvustamisele. Tuntud tipptegijaid on programmis küllaga: armastatud solistid Tähe-Lee Liiv (klaver) ja Marcel Johannes Kits (tšello), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Tallinna Uue Muusika Ansambel, ansambel U:, Eesti Rahvusmeeskoor jt. Eesti Muusika Päevade tähelepanuväärseim välisesineja on nüüdismuusika lipulaev Arditti Quartet, kellele on poole sajandi jooksul kirjutatud sadu teoseid. Legendaarne keelpillikvartett annab mahuka kontserdi 2. mail, lisaks pakub ansambel meistrikursuse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastele, et julgustada kvartetimuusikat looma ka noori tulevikutalente.
Harukordne sündmus leiab aset 26. aprillil, mil avaneb võimalus veeta pikk õhtu Arvo Pärdi keskuses, kus toimub suurkontsert “Ületus”, mis koosneb kolmest kontserdist. Esinevad Liis Jürgens (harf), Monika Mattiesen (flööt), Michael Wendeberg (klaver) ning klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Talvi Hunt, esiettekandel Toivo Tulevi, Rein Rannapi, Andrus Kallastu, Helena Tulve, Lola-Mariin Hermaküla, Alo Põldmäe ja Aaro Pertmanni teosed.
Juubelifestivali programmis on ka mahuka Eesti Heliloojate Liidu ülevaateraamatu “Elav Helisev Loov: Eesti Heliloojate Liit 100” esitlus, mille autorid on Kerri Kotta, Äli-Ann Klooren, Kristina Kõrver. Raamatut saab tellida Eesti Muusika Infokeskusest.
“Festival on Heliloojate Liidu juubelist tulenevalt seekord mõnevõrra tagasivaatavam. Side eelmiste ja praeguste põlvkondade vahel on kogu aeg olnud üks Heliloojate Liidu suuri eripärasid ja tugevusi, millele me seekord rohkem tähelepanu pöörame nii osade kontsertidega kui ka juubeli puhuks spetsiaalselt avaldatava raamatuga Heliloojate Liidu ajaloost,” kommenteerib Eesti Heliloojate Liidu esimees ja festivali Tartu programmi kuraator Märt-Matis Lill.
Eesti Muusika Päevade üheks kõrghetkeks on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kontsert, mis pakub sisukat uut heliloomingut viie eesti helilooja sulest. Uued teosed on kirjutanud Rasmus Puur, Mari Vihmand, Tatjana Kozlova-Johannes, Timo Steiner ja Märt-Matis Lill, kes on teoseid luues mõelnud oma õpetajale või eeskujule. Teises pooles kõlab ajalukku vaatavalt Artur Lemba lopsakalt romantiline esimene sümfoonia, mis on ka ühtlasi esimene eesti helilooja teos selles žanris. Kontserti juhatab hinnatud saksa dirigent Michael Wendeberg, kes on eelkõige tuntud just uue muusika osava tõlgendajana.
Tipptasemel välisansamblitest astub 4. mail Kloostri Aidas üles The Vicentino Singers. Tegemist on kuueliikmelise vokaalansambliga, mis keskendub kõige uuema muusika ning 16. ja 17. sajandi vokaalpolüfoonia esitamisele. Ansambli liikmed elavad ja töötavad Soomes ning Eestis ja käivad koos eesmärgiga pakkuda heliloojatele võimalust luua virtuoosset vokaalkammermuusikat, et seeläbi laiendada inimhääle väljenduslikke piire.
Jätkuvad ka kaks olulist heliloomingu konkurssi, mille preemiafondi on välja pannud LHV Pank. Konkursi “Noor helilooja 2025” esimesest voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks aprilli alguses ja kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel ning Facebooki Loomelabori lehel. Konkursi finaal ja lõppkontsert toimub 1. mail kell 15.30 Tartus Tubina saalis. “LHV uue heliloomingu Au-tasu 2025” laureaat kuulutatakse välja festivali avakontserdil 25. aprillil Estonia kontserdisaalis.
Eesti Muusika Päevad (EMP) on mahukaim järjepidevalt toimuv nüüdismuusika suursündmus Eestis, millest on aastakümnete jooksul kujunenud ülioluline väljund eesti heliloojatele, uuemale heliloomingule ja selle kasvule. Ainulaadseks muudab festivali EMPi tellimusel valminud teoste esiettekannete rohkus ja keskendumine kodumaise muusikalise rikkuse avamisele. Pea igal aastal on esinejate seas ka välisartiste, mis annab tõuke Eesti heliloomingu jõudmiseks ka väljapoole riigipiire. EMPi egiidi all korraldati 2019. aastal maailma olulisim rahvusvaheline nüüdismuusika festival “World Music Days”. 2021. aastal toimus EMPiga koos esmakordselt festival Balti Muusika Päevad, mis 2024. aastal jõudis Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse Tartusse. Tänavu naaseb festival oma põhiosas taas Tallinnasse, ent valitud hetkedest saavad osa ka kuulajad Tartus.
Eesti Muusika Päevade programm on avalik festivali kodulehel eestimuusikapaevad.ee.
ERSO, Tallinna Uue Muusika Ansambli, Tallinna Kammerorkestri ja Arditti Quartet’i kontsertidest teeb ülekande Klassikaraadio ning salvestised on järelkuulatavad raadio kodulehel.
Pileteid saab osta Piletilevis, festivalipassid on müügil Fientas