Kuldar Sinki ühed legendaarsemad teosed “Aastaajad” ja “Sünni ja surma laulud” on taas muusikaavalikkusele kättesaadavad.
Kuldar Sinki (1942-1995) loominguline pärand on eesti muusikakultuuri väga oluline osa. Kuldar Sink kujunes Arvo Pärdi kõrval üheks olulisimaks avangardistiks eesti muusikas. Tema loomingut iseloomustab erinevate kultuuride ja muusikastiilide ühendamine ning see on tulvil kiireid stiilimuutusi.
Kunagisi legendaarseid teoseid ei ole noorem põlvkond aga enamasti kuulnud kuna seda pole meie kontserdisaalides väga pikka aega esitatud. Üks redigeerijaist ja noodigraafika tegijaist Janika Lentsius selgitab: “Mõlema teose noodimaterjal oli väga halvas seisukorras ja see tuli kokku koguda väga erinevatest kohtadest. Koos YXUS’e ansambli liikmetega kogusime teoste osad kokku ja siis sai alata põnev redigeerimisprotsess, mille käigus hakkasime teoseid taastama”.
Aasta jooksul viidi läbi väga põhjalik redigeerimstöö, et taastada kohati kustunud noodikiri ja teose partituur ja partiid. Selleks konsulteeriti kunagiste esitajatega (Leili Tammel, Aare Tammesalu, Tiit Peterson) ja kuulati kunagisi salvestisi.
Muusikafondi arhiivi jõudis tagasi ka Kuldar Sinki Federico Garcia Lorca tekstidele kirjutatud “Sünni ja surma laulude” noodimaterjal, mis samuti redigeeriti ja digiteeriti. Projekti juht Marge Raun on rahul: “Kõige selle tulemusena on interpreetidele kättesaadavaks saanud kaks meie muusikakultuuri olulist teost ja loodame peagi neid ka kontserdisaalides taas kuulda”. Mõlemad teosed saavad digikujul kättesaadavaks Eesti Muusika Infokeskuse andmebaasist.
Kuldar Sink
Kuldar Sink (14.09.1942 – 29.01.1995) oli eesti helilooja ja flötist, Eesti Heliloojate Liidu liige (1968). Tema ema Marje Sink oli helilooja, isa Peeter Sink oli maalikunstnik, luuletaja ja vaimulik. Kuldar Sink lõpetas Tallinna Muusikakoolis muusikateooria (loominguõpetaja Veljo Tormis) ja flöödi eriala (Elmar Peäske klass) ning jätkas õpinguid Leningradi konservatooriumi kaugõppes Andrei Petrovi ja Boriss Arapovi kompositsiooniklassis.
Heliloojana äratas Sink tähelepanu juba 17-18-aastaselt. Äärmiselt laia silmaringiga noort heliloojat paelusid kaasaegsed kompositsioonitehnikad. Tema loomingut iseloomustab erinevate kultuuride ja muusikastiilide ühendamine ning see on tulvil kiireid stiilimuutusi.
Kuldar Sink kujunes Arvo Pärdi kõrval üheks olulisimaks avangardistiks eesti muusikas. Singi teostes on erakordselt tihe seos loodusega. Üks värvikamaid on ekspressiivne vokaaltsükkel “Aastaajad” metsosopranile, flöödile, harfile, kitarrile (1991). Tsükli tekstid on Juhan Liivilt. Kuldar Sink on pälvinud 1986 ja 1992.a. Eesti muusika aastapreemia.