Segakoor ART annab vaatemängulise kontsertetenduse “Eesti loitsud“, kus tuleb esiettekandele 13 uudisteost seitsmelt eesti heliloojalt: Tõnu Kõrvits, Pärt Uusberg, Mari Pokinen, Kadri Laanes, Sander Pehk, Maria Kõrvits ja Kadri Sakala. Etendused toimuvad Noblessneri Valukojas ainult kahel õhtul: 8. ja 9. juunil kell 22. Kontsertetenduse lavastaja on Anne Türnpu, muusikaline juht Kadri Sakala, lavameister Anton Poljakov, valguskunstnik Madis Kirkmann ja kujundaja Martin Pedanik. Kontsert-etendusest saadud tulud annetatakse Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingule insuliinipumpade ostmiseks. Kohapeal on võimalik osta ka CD-d “Eesti loitsud”.
“Uss ja vikerkaar. Tuli ja valu. Eesti loitsudes saavad need kokku,” mõtestas helilooja Tõnu Kõrvits värsket loomingut. “Loits, see on sõna- ja mõttejõu kvintessents. Neid sõnu ei lausutud niisama ega loobitud tuulde, selleks oli alati eriline põhjus.”
“Ma olen rõõmus, et sain anda oma väikese panuse sellesse omanäolisse ja energiast pakatavasse projekti,” lausus Kõrvits, kelle sõnul on muusika kirjutamine üks võimalus teha midagi head. “Plaadil kõlav muusika teenib üllast eesmärki.”
Helilooja Mari Pokineni sõnul tegi Sakala talle ettepaneku oma koorile üks loits kirjutada nende esimesel tutvumisel. “Esialgu ei võtnud ma seda pakkumist enda jaoks kuigi tõsiselt, kuna polnud koorile kunagi varem miskit loonud ja kartsin esmakordset katsetamist kohe nii suurelt ette võtta,” nentis Pokinen, kes leidis pärast loitsudega tutvumist endas siiski inspiratsiooni. “Nii juhtuski, et ühe loitsu väelised sõnad ja minu muusika teineteist leidsid.”
Kadri Sakala sõnul soovis ta projekti „Eesti loitsud“ ellu kutsuda seetõttu, et juhtida tähelepanu igapäevaselt öeldava mõjule. “Mulle on jäänud tunne, et paljud ei mõista sõnas peituvat väge. Minu eesmärk on panna inimesed endale taas teadvustama, et sellel on tähtsust, mida ja kuidas sa ütled. Inimene loitsib tegelikult ju iga päev,” ütles ta.
Kontsert-etenduse lavastaja Anne Türnpu sõnul on kõik värsked emakeelsed kooriteosed oma helikeelelt väga erinevad ja erilised. “Eesti keel ongi oma olemuselt loits, kõnelemine on loitsimine; eesti koorilaul, mis toitub regivärsilistest juurtest on ju samuti loits,” ütles Türnpu. “Me oleme üks unikaalne rahvas, kes rasketel hetkedel laulab – laulab end mäletama, laulab end rõõmsaks, laulab end kurvaks, laulab end vabaks. Laulmine on enese häälestamine universumi – oma kodu järgi.”