Eesti Heliloojate Liit on 4 aasta pärast ees ootava 100. juubeliaasta missiooniks võtnud Nüüdismuusika Keskuse rajamise, mille kohaselt 2025. aastaks on Tallinnas Eesti Nüüdismuusika Keskus, mis on tunnustatud koostöö- ja kompetentsikeskus eesti heliloojatele ja nende partneritele nii Eestis kui ka välismaal. Täna täitub ühel Eesti vanimatest loomeliitudest 96. tegutsemisaasta.
Eesti Heliloojate Liidu eelkäija, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. aastal. Liidu eesmärgiks on professionaalsete heliloojate ja muusikateadlaste huvide eest seismine, eesti heliloomingu ja muusikateaduse vaba arengu soodustamine, loominguvabaduse kaitsmine ja oma liikmete loominguliste huvide esindamine.
Eesti Heliloojate Liit on taaskäivitanud Tallinnas Eesti Heliloojate Liidule ja Eesti Muusikafondile kuuluva Lauteri 7c hoone renoveerimisprojekti, mille arhitektuurne eskiis sündis juba rohkem kui 5 aastat tagasi. Arhitekt Kalle Vellevoog on loonud Heliloojate Liidu maja algset ilmet säilitava ning kaasaegset modernset arhitektuuri sünteesiva lahenduse, kus sisaldub nii maja pikk ja väärikas ajalugu, kui ka samas uued võimalused kaasaegseteks akustiliste kontsertide kui ka multimeedia esitusteks.
Maja sisuline kontseptsioon on fokusseeritud nüüdismuusika keskeks. EHL nüüdismuusika keskuse eesmärgid oleks pakkuda proovisaali võimalusi nüüdismuusika kollektiividele, luua keskus valdkonda ühendavaks platvormiks ning võtta kasutusele uut tüüpi multifunktsionaalne saal, mis toimiks erinevate nüüdismuusika ning erinevaid kunstivaldkondi sünteesivate sündmuste esituspaigana. Eriline tähelepanu on olnud võimaluste loomisel elektroakustilise muusika esitamiseks, mille jaoks praegu avalik esitussaal praktiliselt puudub. Laiem Keskuse loomise eesmärk on elustada maja üldise valdkonna tuiksoonena.
Maja funktsioonidena nähakse kaasaegse- ja eksperimentaalmuusikaalase tegevuse koordineerimist ja arendamist, loomeresidentuure heliloojatele, esitajatele ja muusikateadlastele. Keskuses paikneb Eesti nüüdismuusika noodikogu võiks olla avatud nii rahvusvahelistele uurijatele kui ka esitajatele. Publikuprogramm koosneks nüüdismuusikaalaste täiendkoolituste ja õpitubade läbiviimisest ning kaasaegse muusika tutvustamisest läbi kontsertide ja avalike loengute. Ühe olulise arengusuunana nähakse ka koostöö arendamist teiste sarnaste uue muusika keskustega välismaal.
Maja ideed esitleti ka novembri alguses Riigikogu kultuurikomisjonile, kus see konkureerib koos 27 teise ettepanekuga riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rahastusele, mida finantseerib Eesti Kultuurkapital.