Kirjanik ja helilooja Enn Vetemaa (20. juuni 1936 – 28. märts 2017, Tallinn) paistis silma oma mitmekülgse loometegevusega – ta oli helilooja, luuletaja, kirjanik, näitekirjanik, stsenarist, kirjastaja, publitsist, samuti tegev poliitikas. Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1994.
Vetemaa õppis heliloomingut Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis Boris Kõrveri ja Edgar Arro juhendamisel ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1965 Anatoli Garšneki ja Heino Elleri õpilasena. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilise Instituudi keemiainsenerina Vetemaa on töötanud ETV kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–1969), Kirjanike Liidu luulekonsultandina (1969–1976), oli kirjastuse Kupar juhatuse aseesimees (1987–1989) ja esimees (1989–1994).
Pärast konservatooriumi lõpetamist pühendus ta kirjutamisele. Tema mitmekesine kirjanduslik looming sisaldab romaane, näidendeid, luuletusi ja jutustusi, filmistsenaariumeid ja mitmeid ooperilibretosid (Veljo Tormis “Luigelend”, Alo Mattiisen “Dispuut”, Alo Põldmäe “Kontrabass-kuningatütar”, Heino Jürisalu “Püha Susanna”). Heliloominguga hakkas tegelema 1990. aastate teisest poolest. Vetemaa üks meelisžanre on instrumentaalkontsert (kontserdid fagotile, oboele, trompetile), koosseisuna on ta tihti eelistanud saksofonikvartetti (3 saksofonikvartetti, Saksofonikvintett, “Juunimuusika”).
Tema muusika on kõlanud festivalil “Eesti muusika päevad”, Rapla Kirikumuusika Festivalil, tema teoseid on esitanud Tallinna Kammerorkester, Noorte Filharmoonia, Tallinna Saksofonikvartett, Uinuvate Tuubade Kvartett, oboist Aleksander Hännikäinen, trompetist Indrek Vau, organistid Aare-Paul Lattik ja Kristel Aer.
Enn Vetemaale omistati Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001). Ta oli Juhan Smuuli nimelise preemia laureaat (1973, 1975, 1976).
Eesti Heliloojate Liit avaldab kaastunnet omastele.
Allikas: Eesti Muusika Infokeskus