Pianist ja helilooja, EHL liige 1979. aastastSündinud 06.10.1953
www.rannap.ee
Rannap, Rein on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused.
Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stažuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979. 1987 siirdus ta kontserdireisile Itaaliasse ja sealt edasi Ameerikasse, kus aastatel 1991–1995 õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja 1997 omandas samas doktorikraadi helioomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel.
Rannap on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat, kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust.
Olulisemad teosed ja loomingulised saavutused
Klassikalise heliloojana kirjutab Rannap heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid „Naiivsed palad” (1980–1982), „Cruise Control” (1991), „Six-pack piano” (1997) ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert (1984) ja „Time Sculpture” klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock-kantaati: „Ilus maa” (1982) ja „Taevas ja maa” (2009) solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile.
Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja (1971–1975 ja 1980–1985), mis terve kümnendi ja hiljemgi eestlasi proletariaadi diktatuuri vastu mühama pani ja mille laulud Jüri Üdi tekstidele olid tolle ajastu revolutsioonilise noortepõlvkonna vaieldamatu sümbol, Noor-Eesti (1977–1988) ja Hõim (1979–1980). Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi („Sa tule nüüd”, „Mis küll saab”), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi („Keegi tulla võib”, „Sinu hääl”). Poplauludest tuntuimad on „Raagus sõnad”, „Nii vaikseks kõik on jäänud”, „Ühes väikses Eesti linnas”.
Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga kõlas George Gershwini „Rhapsody in Blue”.
1973. aastal võitis Rannap esimese preemia Eesti pianistide konkursil, 1976. aastal pälvis ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, Jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Ta on olnud mitme eesti helilooja, sh A. Pärdi, J. Räätsa, R. Kangro klaveriteoste esmaesitaja.
Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh džässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio’s ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates linnades Kanadas, Austraalias, samuti Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Kuubas ja Türgis.
1997, 2003 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia
2014 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia
Täiendavat infot leiab