Helilooja ja pedagoog, EHL liige 1978. aastastSündinud 14.12.1953
Eespere, René on helilooja ja pedagoog. Lõpetas 1972 Tallinna Muusikakeskkooli klaverierialal (Valdur Rootsi kl.) ja 1977 Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositisoonierialal (Anatoli Garšneki kl.). Täiendas end 1977–79 Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris (Aram Hatšaturjani ja Aleksei Nikolajevi kl.). Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud (a-st 1984 dots., a-st 2002 prof.).
René Eespere helikeel on valdavalt heakõlaline. Selles põimuvad barokk- ja rockmuusika mõjud, kuid sugulust võib leida ka eesti rahvamuusika arhailiste kihtide ja minimalistliku kordusetehnikaga. Enamasti ergastab kammerlikult läbipaistvat kõlapilti dramaatiliselt loitsiv rütm. Helilooja varasematele teostele on omane tonaalne või modaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja lihtsa motiivistiku variantne arendus. Hilisemas loomingus süvenevad kujundikontrastid, mängu tulevad pidetu, kromaatiline vabatonaalsus ja lineaarne mõtlemine.
Olulisemad teosed, loomingulised saavutused
Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul “Ärkamisaeg” (1983). Tema sulest pärineb ka koorilaul “Armastan sind, Eestimaa” (1987), palju lastelaule (“Aeg”, “Maa lapsed”, “Unelaul”, “Saanisõit”, “Varastaja harakas”) ning kammer- ja orkestrimuusikat.
Täiendavat infot leiab:
Eesti Muusika Infokeskus