KULTUURKAPITALI ERISTIPENDIUM
Et säilitada raskustesse sattunud loome- ja spordiinimeste tegevus ka viirusepuhangust tingitud kriisis, kehtestas Kultuurkapitali nõukogu eriolukorra kehtimise ajaks meetme, millega on sihtkapitalidel ja maakondlikel ekspertgruppidel õigus eraldada ka jaotuste vahelisel ajal omal algatusel eristipendiume valdkonna ja/või maakonna tunnustatud loome- ja spordiinimestele loomingulise või sportliku tegevuse säilitamiseks. Ekspertgruppide eristipendiumi piirmääraks on kuni 500 eurot ning sihtkapitalidel kuni 2000 eurot.
Eriolukorrast mõjutatud kultuuri- ja sporditegelastele eristipendiumi määramiseks saavad ettepanekuid teha kõik Kultuurkapitali tegevusvaldkondadega seotud juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas ka abivajajad ise ning neid saab esitada alates 6. aprillist kuni 30. aprillini (kell 23.59) Kultuurkapitali kodulehel: www.kulka.ee
Eksperdid teevad eristipendiumide algatamise otsuseid sihtkapitali või maakondliku ekspertgrupi rahalistest võimalustest lähtuvalt.
Ravimitoetused
Kultuurkapitali nõukogu kehtestas võimaluse anda taotlusvoorude vahelisel ajal eriolukorra kehtimise ajal ka ravimitoetusi. Ravimitoetuste eraldamisel 6.-30. aprilllil lähtutakse sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide rahajagamise kordadest, ka ettepanekud või taotlused tuleb esitada vastavale korrale tuginedes, vt selgitust. Ravimitoetust eraldatakse ainult väga põhjendatud juhul.
Nõukogu soovitused Kultuurkapitali korralistest taotlusvoorudest taotlejatele:
2020. aasta I taotlusvooru tulemuste põhjal ning 20. mail saabuvat järgmist taotlemise tähtaega silmas pidades, annab Kultuurkapitali nõukogu taotlejatele järgmised soovitused:
kui I voorust rahastamata jäänud projekt toimub pärast 20. mai taotlustähtaega, on võimalik see esitada 2020. aasta II taotlusvooru koos täiendava infoga ürituse toimumise tõenäosuse kohta;
juhtudel, kui kriisi mõju projektis kavandatud tegevuste elluviimisele või tegelikule maksumusele on ebaselge, soovitame taotlemine esialgu edasi lükata ja taotleda pärast olukorra selginemist;
tegevusi kavandades on oluline silmas pidada kriitilist aega ning nii esinejate, publiku kui ka teiste seotud osapoolte terviseriske ja hoiakuid (sh lapsevanemad, rahvusvahelised koostööpartnerid jt), et vältida kommunikatsiooniriske ning koostöösuhete pingestumist;
taotlejatel, kes said I vooru tulemusena oma taotlusele positiivse rahastamise otsuse, mille puhul lähiajal selgub, et kriisi mõjud on siiski arvatust suuremad, palume toetusest loobuda ja uuesti taotleda siis, kus asjaolud on selginenud.
Kultuurkapitali järgmised korralised taotlusvoorud sel aastal on tähtaegadega 20. mai, 21. august ja 20. november.
VABAKUTSELISE LOOVISIKU LOOMETOETUS
Vabakutseliste loovisikute ning loomeliitude toetamist reguleerib Loovisikute ja loomeliitude seadus (LLS). Seaduse eesmärk on toetada kultuurilist loovust ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandada loomeliitude kaudu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi.
Kui vabakutselise loovisiku loometööga seotud tegevuses on tekkinud periood, mil tema sissetulek ei ületa poolt Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus, võib ta esitada liidu juhatusele vabakutselise loovisiku loometoetuse taotluse.
Vabakutselisel loovisikul, kes kuulub ühte tunnustatud loomeliitudest ja vastab LLS tingimustele, on õigus saada loomeliidu kaudu loometoetust kuus kuud, võimalusega pikendada toetuse perioodi veel kuue kuu võrra. Loometoetuse suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud riiklik miinimumpalk ning toetuse saajale on tagatud ka ravikindlustus.
Toetuse saamiseks peab vabakutseline loovisik esitama taotluse oma loomeliidule. Juhul kui loovisik kuulub mitmesse loomeliitu ning pole teinud avaldust, et tema kohta arvestataks toetust vaid ühele loomeliidule, tuleb taotlus esitada kõigile loomeliitudele, mille liige ta on.
Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes vastab järgmistele tunnustele:
1) on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
2) ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul;
3) ei õpi õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes;
4) ei teeni kaitseväes või asendusteenistuses;
5) ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni;
6) ei saa vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel;
7) ei saa töövõimetoetust rohkem kui pool loovisikute ja loomeliitude seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest.
Loometegevusest saadava sissetuleku hulka ei arvata loovisikule laekuvat loometegevusest saadavat sissetulekut, mille suurus ei ületa poolt käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu.
Loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovisik loomeliidule kirjaliku taotluse ja CV.
Lae dokument alla siit: Avaldus
Loometoetuse määramise otsustab loometoetamise määramise komisjon, kuhu kuulub Eesti Heliloojate Liidu 9-liikmeline juhatus ja Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts. Taotluse otsus tehakse seadusest tulenevalt kuni 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Loometoetust makstakse üks kord kuus.
TÖÖTUKASSA TÖÖTASU HÜVITIS LOOVISIKUTELE, KES TEGUTSEVAD ETTEVÕTJATENA
Töötukasssa töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama. Link siin: Töötasu hüvitis
Toetuse taotleja (tööandja) peab vastama vähemalt 2-le 3-st kriteeriumist:
* Tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
* Tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
* Tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani. Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.