Konkursi “Noor Helilooja 2020” võitis Kristo Klaus tšellole ja klaverile loodud teose “Kuhu?” eest. Klassikaraadio eripreemia pälvis Patrik Sebastian Unt (1999) flöödile kirjutatud teose eest “Typhlochactas mitchelli”.
Teist ja kolmandat kohta jagasid Gregor Kulla teosega “Hällütämise laul” flöödile, viiulile, tšellole ja klaverile ning Érik Rauk teosega “Zwei Stücke” viiulile ja klaverile.
Žürii märkis ära veel Kärt Pihlapi teose “Sõltuvus” klaverile.
Konkursi raames toimus 12. septembril Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis “Noor Helilooja 2020” finaalkontsert, kus kõlasid teise vooru pääsenud kuni 23-aastaste noorte autorite helitööd. Teosed kandis ette ansambel koosseisus Lota-Loviisa Rohtla (viiul), Marion Strandberg (flööt), Enno Lepnurm (tšello), Siim Kartau (kitarr) ja Jaan Kapp (klaver).
Žürii liikmete Elis Halliku (esinaine), Märt-Matis Lille ja Peeter Vähi hinnangul mõjus konkursi võidulugu “Kuhu?” tervikliku kompositsioonina, milles oli näha, et autor on meeldivalt tuttav maailmasõdade vahelise muusikaesteetikaga. Hästi mõjusid stilistilised viited, ent samas oli teos isikupärane ning kahtlemata hästi vormistatud. “Hällütämise laul” oli vaheldusrikas ja jäi meelde kui kontrastiderohke tervik. “Zwei Stücke” oli tore tagasivaade sajandivanusesse kompositsiooni, teose käsitlus oli veenev ja paistis muuhulgas silma hea vormistuse poolest. Klaveriteose “Sõltuvus” tugevuseks oli ühtne stiil ning see mõjus hea, tervikliku karakterpalana.
Konkursile laekus 18 tööd, millest lõppkontserdil finaalis kõlas 11 teost 8 heliloojalt.
Žürii esinaine, helilooja Elis Hallik märkis: “Püüdes üldistada kogu kontserdi muljet, siis teosed olid väga erinevad ja omanäolised. Oli näha, et iga autor avas teosega mingi oma maailma. Huvitav oli vaadelda, kuidas heliloojad tunnetavad erinevaid stiile ja muusikaesteetikaid, ning kuidas otsitakse head tasakaalu enda isikupära ja väljakujunenud esteetikate vahel.
“Pärast konkursi esimest vooru märtsi algul toimus sügisene finaalkontsert seda suurema võimsuse ja ootusega, nii osalejate kui korraldajate jaoks. Oleme tänulikud heliloojatele ja ansamblile suurepärase koostöö ja nende ideede eest, mis Tubina saali kontserdil nii mitmekülgsetes variantides kõlapinda said”, kommenteerib Noor Helilooja 2020 üks korraldajatest helilooja Marge Raun.
Eesti Heliloojate Liidu korraldatud konkursi Noor Helilooja 2020 lõppkontsert on osa Eesti Muusika Päevade 2020 festivali kavast.
Konkursi võitja saab võimaluse luua uus teos festivalile Eesti Muusika Päevad.
Kristo Klaus õpib Heino Elleri Muusikakoolis kompositsiooni Age Veeroosi juures. Lisaks õpib Kristo Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 5. kursusel. Ta on varasemalt õppinud saksofoni ja loonud enne kompositsiooni õpinguid mitmeid, peamiselt kooriteoseid. Juhendaja Age Veeroosi sõnul on Kristo hea konkursitulemus seda toredam, et teose kirjutas ta alles esimesel kursusel. Kristo õpihimu ja soov arendada oma helikeelt oli kooli tulles lausa silmatorkav. Talve lõpuks oli ta läbi kuulanud ja töötanud palju muusikat, ning see kõik väljendus vahetult ka tema loomingus.
Konkursi lõppkontserdi kandis üle Klassikaraadio ning kontserti saab järelkuulata siit.
Kõik finaalkontserdil kõlanud teosed jäädvustatakse Eesti Rahvusringhäälingu heliarhiivi.
Konkurss “Noor Helilooja” algas Eesti Heliloojate Liidu ning Loomelabori koostööst aastal 2014. Heliloomingu töötoast tekkis vajadus anda noortele autorile võimalus tutvustada laiemale publikule oma loomingut, ammutada kogemusi õppida ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja heliloojatelt.
Noor Helilooja 2019 tiitli pälvis Anna-Margret Noorhani flöödile ja elektroonikale loodud teose “flutonic distortion” eest..
Seniste võitjate hulgas on veel Gerta Raidma, Marta-Liisa Talvet, Karl Tipp ja Kristel Kolkanen.