Konkurss “Noor Helilooja 2025” ootab helitöid
11-ndat korda toimuv heliloomingu konkurss “Noor helilooja” ootab uusi heliteoseid. Osalema on oodatud kuni 22-aastased noored heliloojad ning võistlustöid saab esitada kuni 17. märtsini. Finaalkontsert leiab aset 1. mail kell 16 Tartus Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis. Konkurss toimub kahes vanuserühmas ning selle preemiafondi toetab LHV.
Konkursi eesmärk on anda noortele võimalus tutvustada oma loomingut laiemale publikule ja saad julgust heliloomingu alal jätkamiseks. Konkursile oodatakse helitöid, mis on kirjutatud häälele (sopran), saksofoni(de)le ja klaverile.
Konkursi esimesse vooru esitatud töödest teeb oma valiku heliloojatest koosnev žürii koosseisus Madli Marje Gildemann, Liisa Hõbepappel ja Mari Amor. Teise vooru pääsenud tööd kantakse ette finaalkontserdil. Teosed esitab ansambel koosseisus: Iris Oja (sopran), Rene Laur (saksofonid) ja Jorma Toots (klaver). Ettekannete põhjal valib žürii välja võitjad. Konkursi preemiafondi toetab LHV, auhinnad panevad välja veel ERSO, Klassikaraadio, Rahvusvaheline Nüüdismuusika Festival AFEKT ja festival Eesti Muusika Päevad.
Vanema vanusegrupi peavõit on 1000 eurot. Konkursi võiduga kaasneb võimalus luua uus teos festivalile Eesti Muusika Päevad.
Noorema vanuserühma osalejatelt oodatakse helitöid, mis on kirjutatud vähemalt kahele erinevale instrumendile. Vanema vanuserühma teosesse peavad olema kaasatud kõik kolm instrumentalisti. Üks autor võib esitada kuni kaks heliteost.
Noodimaterjal (partituur/partiid) tuleb esitada hiljemalt 17. märtsiks läbi elektroonilise vormi. Konkursi teoste anonüümse hindamise huvides ei tohi nootidel ega muul üleslaetaval materjalil olla näha autori nimi. Elektrooniline osalemise ankeet on jagatud kaheks sektsiooniks, esimeses kogutakse osaleja andmed koos märksõnaga, teises osas noodimaterjal.
Esimesest voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 3. aprillil 2025 ja kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel ning Facebooki Loomelabori lehel.
Konkursi finaal ja lõppkontsert toimub 1. mail kell 16 Tartus, Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis.
Konkurss “Noor helilooja” sai alguse 2014. aastal. Konkurss on ellu kutsutud kuni 22.a. vanustele noortele ja toimub kahes vanuserühmas. Konkursi preemiafondi toetab LHV. Konkursi kunstiline juht on Ardo Ran Varres ja produtsent Marge Raun. Konkursi korraldamise koostööpartnerid on Heino Elleri Muusikakool, Klassikaraadio, Eesti Muusika Päevad.
Konkursi “Noor Helilooja 2024” peapreemia pälvis Lola-Mariin Kuus. Nooremas vanusegrupis pälvis tulevikulootuse esimese preemia Gerli Ong ja vanema vanusegrupi teise preemia sai Georg Jakob Salumäe ja kolmanda Kadri Klanberg.
Konkursi tingimused:
Konkursile laekunud töid hinnatakse kahes vanuserühmas:
kuni 16-aastased (k.a) ja 17–22-aastased (k.a). Osaleda võivad kõik noored muusika loojad Eestist, sh need, kes on varasematel konkursidel osalenud ja auhinna pälvinud.
Teose tingimused:
Konkursile saadetud teos peab olema 3–5 minutit pikk. Valikus on ansambel koosseisus: hääl, saksofon ja klaver.
Selgitused instrumentide kohta:
Hääl:
IRIS OJA, laulja
Olen õppinud klassikalist ooperilaulu, aga laulnud ka jazzi ja rahvalaule. Klassikalise hääleliikide jaotuse järgi võiks mind liigitada metsosopraniks.
Mul on üsna suur hääleulatus: n-ö tööulatus on väikese oktaavi g-st teise oktaavi a-ni, efektnootidena võib kasutada veel kummastki otsast kuni väikest tertsi lisaks, ehk siis väikese oktaavi e-st teise kolmanda oktaavi c-ni. Efektnootide puhul peab arvestama, et nende kasutamine on piiratud – nad ei saa olla liiga pikad, alumised noodid ei saa olla liiga valjud ega ülemised liiga vaiksed.
Hääle registrite vahetused: rinnaregistrilt keskmisele minnes pole üleminekut tajuda. (See tähendab ka, et ma ei oska joodeldada.) Keskregistrilt pearegistrile üleminekul on keerulisemaks momendiks mu jaoks teise oktaavi C, seda eriti tagavokaaliga (a, o). Muidugi oskan ma seda nooti ikka kasutada, aga nt kulminatsioonis seda eriti säraval hetkel kasutada soovides ei ole see noot piisavalt efektne.
Ilma vibraatota on lihtne laulda mugavas ulatuses, kõrgeid noote on raskem päris sirgena hoida, eriti valjus dünaamikas.
Veerandtoonid on küllalt lihtsasti lauldavad, kuid sellest täpsemaks minna on keeruline.
Mulle meeldivad head laulutekstid, armastan laulda eesti, inglise, portugali, saksa, vene jne keeltes.
Meeldib kasutada erinevaid laiendatud vokaaltehnikaid, nt vocal fry (hääle ühtlane kärin madalal noodil), sissepoole hingates laulmine, mängida ülemhelidega (neid n-ö juurde ja vähemaks keerata), sprechstimme, sosinad, hingamised, glissandod (nii häälikutevaheline kui helikõrguste vahel), vibraato omaette väljendusvahendina (nt sujuvalt sirgelt toonilt ekstreemse vibraato peale minek ja vastupidi) jne.
Mul on suhteliselt absoluutne kuulmine, mis aitab mul mõningaid noodimaterjale kergemini omandada, samas tähendab see, et kui lugu on vaja laulda noodipildist erinevas helistikus, pean ma seda reaalselt ka transponeerima.
Saksofon:
Kasutada saab sopran-, alt-, tenor-, bariton- ja bass saksofoni. Neid mängib üks interpreet, nii et samaaegselt erinevaid instrumente kasutada ei saa.
- Veerandtoonid. Pigem kasutada pikkadel nootidel, trilleritel või aeglasemates meloodiates.
- Multifoonid. Peaks juurde kirjutama võtte. Daniel Kientzy multifoonide raamatus näiteks on olemas võtted. Seal on ka ära märgitud mis dünaamikas mingi multifoon kõige paremini töötab. Siiski võib juhtuda et teatud võtted ei tööta. Teinekord märgitakse ka nooti et võib kasutada vabalt valitud multifooni.
- Glissando. Toimib paremini kõrgemas registris. Keskmises registris võib toimida glissando tooni ulatuses.
- Vibraato. Üldiselt kasutatakse vibraatot ka siis kui noodis selle kohta kommentaari pole. Aga kui tahetakse väga kindlalt sirget kõla tuleks märkida non-vibrato. On ka võimalik kasutada erineva kiirusega või siis kiirenevat või aeglustuvat vibraatot.
- Frullato (fluttertongue)
- Klapiklõbin
- Õhuheli (pilli sisse puhumine ilma toonita)
Klaver:
Klaverit Tubina saalis prepareerida ei lubata. Klaveri sees mängimiseks saab kasutada Kawai instrumenti.
Klaverimängijad on reeglina tänulikud kui heliloojad toetuvad juhuslike märkide kasutamisel helistike loogikale, ehk näiteks C- duur kolmkõla helid ongi kirja pandud nootidega c, e ja g, ja mitte h#, fes ja a- duubelbemoll.
Rütmist arusaamise teeb oluliselt hõlpsamaks kui vältuste grupeerimine järgib meetrumist tulenevat struktuuri.
Nooremal vanuserühmal tuleb kirjutada vähemalt kahele erinevale instrumendile. Vanema vanuserühma teosesse peavad olema kaasatud kõik kolm instrumentalisti.
Üks autor võib esitada kuni kaks helitööd.
Noodimaterjal (partituur/partiid) tuleb esitada 17. märtsiks 2025.a. kl 23.59 läbi vastava elektroonilise vormi.
NB! Konkursi teoste anonüümse hindamise huvides ei tohi nootidel ega muul üleslaetaval materjalil olla näha autori nimi.
Elektrooniline osalemise ankeet on jagatud kaheks sektsiooniks, esimeses kogutakse osaleja andmed koos märksõnaga, teises osas noodimaterjal.
I voorust finaali valitud teosed tehakse teatavaks hiljemalt 3. aprillil 2025 ning kuulutatakse välja Eesti Heliloojate Liidu kodulehel (www.helilooja.ee) ning Facebooki Loomelabori lehel.
II voor – konkursi finaal ja lõppkontsert toimub neljapäeval 1. mail kell 16 Tartus, Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis.
MIKS OSALEDA?
- Võimalus oma oskusi näidata, arendada ja proovile panna
- Leida uusi kasulikke kontakte ja oma loominguga silma paista
- LHV preemia
- Klassikaraadio eritunnustus
- Võidu korral võimalus luua tellimusteos festivalile Eesti Muusika Päevad, mis kantakse ette professionaalsete Eestis tegutsevate muusikute poolt
Ajalugu
Konkurss sai alguse Eesti Heliloojate Liidu ning Loomelabori koostööst aastal 2014, mil helilooja ja pedagoog Kristo Matson kureeris Viljandis toimunud suvekooli Loomelabor. Noortele suunatud heliloomingu töötoast tekkis vajadus anda andekatele noortele võimalus tutvustada laiemale publikule oma loomingut ning saada tagasisidet professionaalsetelt muusikutelt ja heliloojatelt. Olgugi et loomine on isiklik protsess, vajab iga muusikuteed alustav noor võimalust omavaheliseks mõõduvõtmiseks ning kohta eneseteostuseks. Konkursiformaat on parim viis end tutvustada, proovile panna, kogemusi ammutada ja õppida. Osavõtt annab tõuke edasiseks loominguliseks tegevuseks ja motivatsiooniks.
Esimese konkursi, aastal 2015 võitis Kristel Kolkanen, kes sai võimaluse komponeerida ansamblile Resonabilis. 2016. aasta konkursi võitja Karl Tipp`i uus teos 10` kanti ette Eesti Muusika Päevadel (EMP) 2017 Estonian Cello Ensemble esituses. 2017. aastal võitnud Gerta Raidma uudisteos tuli esiettekandele festivalil EMP 2018 Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses.
2018. aasta konkursi võidutöö autor Marta-Liisa Talvet õpib kompositsiooni Berliini Kunstide Ülikoolis. Tema teose kahele klarnetile esitasid Helena Tuuling ja Signe Sõmer festivalil EMP & ISCM World New Music Days 2019. Anna Margaret Noorhani, kes võitis konkursi 2019. aastal komponeeris teose soolovioolale, mis esitati 2021. aasta festivalil Balti Muusika Päevad.
Alates 2020. aastast toimub konkurs finaalkontsert Elleri Muusikakooli Tubina saalis Tartus, kus see on Eesti Muusika Päevade Tartu programmi osa. 2020. aasta võitja Kristo Klausi uudisteost saab kuulda festivalil EMP 2023. 2021. aastal toimus Noor Helilooja kahes vanuserühmas. Konkursi preemiafondi toetab LHV. Noorema vanuserühma võitis Georg Jakob Salumäe (LHV Tulevikulootus 2021) ning vanema vanuserühma esimene koht (LHV Noor Helilooja 2021) läks jagamisele Margot Männiku ja Emiliya Borisova vahel. 2022. aastal võitsid Selina Feklina nooremas ning Érik Rauk ja Patrik Sebastian Unt vanemas vanuserühmas. Konkursi “Noor Helilooja 2023” võitsid Carola Mosca nooremas ning Brenda Pärtel ja Georg Jakob Salumäe vanemas vanuserühmas.
Lisainfo:
Marge Raun (5256252)
noorhelilooja@gmail.com
www.helilooja.ee/loomelabor/lhv-noor-helilooja/